Eelneval päeval sai ärgatud hommikul mõnusalt üles, tegin võikusi ja praadisin pannil kergel leegil. Tundsin kuidas tuli õrnalt kõrvetab saiakest, mis on aasetatud pannile ja ootas juba võimalust minu suhu lipsata. Pole ammu olnud selliseid päevi, mõnu, rahu, vaikust. Väljas ei olnud kah enam koerailma ning piisad olid muutunud helvesteks. Ilus ja rahulik. Muidugi vahtisin poolepäevani sarja, eks too ole kah päris sõltuvust tekitav aga samas huvitav. Tirid alla jälle uue osa ja uue ja uue jne. Lõpuks paned tähele, et terve päev on maha magatud, parandan.. vahitud. Minul aga õnneks nii ei läinud. Kella kahest lõunal oli juba sünnipäevalaps linnas. Jäänud muud üle kui siis riided selga, viks ja viisakas, ning välja. Otsustasime siis minna kohta nimega Tommi Grill. Meiega ühines neiu, jõujunn ja lõpuks tuli spartlane oma neiuga. Seltskond oli väga äge ja rahulik. Sellist koos istumist olen ammu oodanud. Väsinud kõigest sellest pidutsemisest jms. Tahan lihtsalt rääkida lähedaste ja sõpradega. Sünnipäevalaps polnud ka mingi kade poiss ning hoidis silma peal, et kõigil oleks oma potsikud jooki täis. Vahepeal käis neiu ja sai kokku oma õega - hiljem tuli ja ühines uuesti meiega. Mingi hetk sain aru, et neiu on väsinud ja ka mina ei jõudnud enam seda õlle kurgust sisse valada. Kui kella vaatasin, siis oli kell juba üheksa õhtul. Päris palju teine, otsustasin siis, et lõpetame ja läheme koju. Hambad puhtaks ja magama ära. Öösel ärkasin üles, kõht keeras ühte- ja teistpidi. Peatselt tundsin, et ega see raibe mulle enam rahu ei andnud. Läksin siis vetsu, kus osutasin hakata tegema raskemat häda. Kuid ei jõudnud paska potti lastagi, kui tundsin, et tungib ka läbi kurgu, pidin siis kiiruga ümber keerama ja jälkusi oma kurgust välja laskma. Muidugi lendas ropsi ribana laiali potti, otse värskelt välja töödeldud pasa peale. Jube!! Väga kehv oli olla, tõmbasin vee peale, nuuskasin veel kartuleid ja muid koletisi ninast välja ja läksin tagasi magama. Ei tundnud ennast kuidagi hästi ikka.
Päeval kui ärkasin üles, ega siis ei olnud ikka üldse inimese tunne, pool päevast magasin maha. Otsustasin siis käia vahepeal pangas ja enda limiite tõsta. Midagi keerulist see ju pole aga võta näpust. Teenindaja oli selline vihane ja opakas natukese, kukkus kohe ründama, kui midagi mainisin või küsisin. Tont selline raisk. Igastahes sain kella kuue õhtu paiku kokku sõpradega. Läksime bowlingut mängima. Päris vahva oli: esiteks see seltskond oli väga meeldiv. Olen tähelepannud, et mul on väga erinevatest seltskondadest sõpru aga ma pole neid kunagi nagu omavahel kokku viinud, seega pean erinevatega kokku saama, mitte tegema ühise istumise. Pole hullu, on ka kehvemaid olukordi. Teiseks: Ma ei uskunudki, et ma oskan bowlingut mängidagi. Suutsin isegi paar korda kõik pudelid pikali suruda.
Hiljem läksime siis edasi pizzat sööma. Tallinnas on erinevaid kohti ja erinevat sorti pizzasi. Tõdesin ja kardan, et julgen ka teiste eest kosta, et see kus käisime. Seal said väga hea hinna ja kvaliteedi suhte. Soovitan kõigile: Pizza Americano.
Muidugi tegi ka see südamele head, et inimesed, kes on üksteist pikalt otsinud, on lõpuks leidnud üksteist. Eks nad ise teavad, kellest räägin, kui seda loevad.
Kõik oli hea, kõiki oli hea näha. Kes tegid kingitusi, kes on pildina alati minu mälus. Jään teid kõiki kindlasti igatsema ja mäletama. Suhtleme nendega, kes tunnevad ja näevad, et vajadust on suhelda.
Tänan selle pildi eest, mida mulle kingiti bowlingus. Tänan teid kõiki, kes tulite ja aitasite minu viimased päevad rõõmsaks ja muhedaks muuta.
Aeg liigub nii palju, et tuleb sukelduda raskustesse.
Tean seda, mida on mulle öeldud ja võtan sellest õppust. Kui oled kaelani sita sees, siis ära lase pead norgu, muidu oled üleni sita sees.
Tunnen, et see mis ma teen, seda tuleb nüüd teha, sest see annab tulevikule järgmised teed ette.
No comments:
Post a Comment