Nädalavahetuse viga on see, et kui sa lõbutsed, lällad, möllad, jood jms. Siis seda nädalavahetust nagu polekski olnud. Reedel hakkad sujuvalt asjaga pihta, jõuad laupäeva vara hommikuni välja. Koju saabud alles mingi 9-10 vahel, maani täis, maa ja taevas on saanud üheks ja kujutled ette, et iga järgmine, kes vastu tuleb, sõidad üle temast. Tunned seda suurepärast ja maagilist jõudu endas. Reaalsus aga on hoopis selline, et ärkad kella 20-21 ajal üles, mitte midagi ei mäleta, paha olla, tõsine joogijanu. Mõtled, et oled rongi alla jäänud ja ei suuda enam üldse liigutadagi ennast. Kas pole mitte vahva? Jõuad siis jälle ebatavaliselt hilisemal ajal magama ja oppaaa!!! Ongi pühapäev! Kogu sinu suurepärane nädalavahetus saigi hästi veedetud ja läbitud ning ei mäleta sellest mitte ühtegi grammi.
Minu oma tegelt edenes paremini, kui see, mida teile kirjeldasin.. Tõesti, jah, aasta tagasi olid enamus minu nädalavahetused just sellised nagu ma kirjeldasin.. Kuid seekord läks juba teisiti, missest, et hetkel veel täiesti pühapäevane päev.
Reedel pärast tööd oli täitsa hea olla. Mõtlesin, et kas just võitsin, vedas või läks kõik hästi. Mingit kahetsus või kaotus tunnet küll töö pärast polnud. Alati on võimalik saada paremaid kohti, kui oskad küsida. Koju jõudes ei olnud mingit tuju istuda või passida. Tahtsin välja minna ja niisama kas või jalutada. Tirisin siis neiu kaasa ja käisime vanalinna avastamas. Muidugi siin Eestis või siis Tallinnas oli ilm ikka üsnanärune. Käisime mõningates restodes või kohvikutes sees aga jah. Siin vanalinnas kõik nii tohutult kallis, et jube. Ei ole just mingi kitsi raha suhtes aga 5.90€ kohvi eest ei ole küll normaalne. Käisime kontrollimas Harjumäe liumäge. Mul ammu olnud suur isu uisutamise vastu. Ei mäletagi viimati, millal suutsin uisutamas käia, Pärnus vast oligi viimati kui käisin, siis olin päris väike jupats. Praegune Harjumägi oli isegi täitsa OK konditsioonis. Viga oli selles, et jõudsime sinna alles, siis kui juba uksi hakati kinni panema, seega ei jäänud mitte midagi muud üle kui lihtsalt vaadata, mis seisus jää oli. Üht äkki kerkis mõte, et tahaks midagi süüa ja nägime Americana Pizzat. Pole seal kunagi käinud aga hea pizza oli küll. Hind täitsa mõistlik, kogus hea ja lisandid suurepärased. Soovitan soojalt!
Laupäeval ärkasin üles ja otsustasin, et nüüd on aeg minna uisutama. Kutsusin siis sõbra kah kaasa, kellel jalg vigane ja muidu üldiselt sõjaväes.. Motivatsioon maas kutil. Ei ole hullu, läksin siis koos neiuga. Täitsa vahva oli. Mingil imekombel ma isegi endaarust oskasin uisutada. Pärast kolmveerand tundi sääl jääl oldud otsustasime, et läheme siis kuhugi istuma. Tiirutasime ringi ja leidsime St. Patrick. Suure-Karja oma. Nooo... see koht on täitsa alla käinud. Minu arvamus sellest läks igastahes alla igasuguse arvestuse. Väljas oli täitsa ladna ilm, sipa külm. Mõtlesime siis ilma pikema jututa, et võtame glögi. Müüa vastas selle peale: "Glögi ei saa kuna mikrouun on katki." Ma jäin sõnatuks. Mis mõttes?! Tehke siis kurat pliidi peal kiirelt potis valmis max. 5 minutit ja kõik. See selleks, läksime võtsime endale siis iste kohad, pubi ise oli suhteliselt tühi. Kohti jagus aga kõik kohad olid nõusi või muid musti asju täis. Otsutasime siis võtta ikkagi ühe koha ära, teenindaja koristas seda ikka üle 10 minuti. Unustas vist täitsa ära vahepeal. Samal ajal läksin sinna ja tellisin endale vaadi siidrit. Muidugi läks sellegagi aega, kuna vaat sai tühjaks ja tuli ära vahetada. Hea küll... kannatasin ära ja sain, mis tahtsin. Sain 1=2. Huvitav, miks? Siider ise oli isegi suht hapuka maitsega ehk siis hakkas säilivus aeg vast lõppema. Tere, tore, masendav koht juba. Lõpuks mõtlesin, et helistan sõbrale ja kutsun tema kah siis pubisse aga oh näe imet!! St. Patrickus pole isegi levi!! Noo kuulge hallo!!! Mis selle kohaga juhtunud on? Täiesti pask, jube ja mõttetu teenindus. Peldikus ei tule soojavett ja mingit alkarid on kõik täis kusenud. Tervist viisakus? Jube, panime sealt kiirelt tuld ja läksime sõbra juurde sauna. Sealt suundusime siis hiljem veel tartu mnt. piljardisse ja koju magama ära.
Pühapäeval (täna) ärkasin üles ja hakkasime tegeme pannkooke, muidugi tahtsin elus esimest korda ära proovida siis pannkoogi flipimise.. (viskamise, ümberpööramise?) panniga, tuli isegi välja, äge! Nüüd ei jää muud üle kui seriaale vahtida, midagi sipa nokitseda, õpida, koristada ja lihtsalt puhata.
3 päeva veel jäänud seikluseni.
Vahest tuleb ka teha lollusi:
Äärmiselt tubli õppija meil muidugist ;)
ReplyDelete