Jõudsime siis otsusele, et tuleme tagasi Eestisse. Alati saab kõike alustada otsast peale ja korralikult.Saame õppida enda vigadest, mis teinud oleme. Kõik mis siin kogetud, tuleb tulevikus kasuks. Olen kolm päeva siin olnud, arvate juba, et nii vara andsin alla.. Enda kaitseks võin öelda, et tark teab, millal tuleb alla anda. Ma nägin kiirelt ja tegelikult ära, kuidas see süsteem siin töötab.
Kõik tudengid, nad käivad kooli ja kodu vahet ainult. Hetkel, kus me ööbime - ühika taoline maja. Siin näeb kõik ära, kuidas nad tulevad koju, oma tuppa ja hakkavad päev läbi seriaale vaatama. Päris huvitav elu või mis? Ühikas ise näeb välja nagu laeva kajutid:
Kõik piletid on meil ostetud, üle on jäänud nüüd need välja printida. Otsustasime, et mis siis ikka. Ma tahan näha selle riigi paremaid külgi kah. Plaan on nüüd lihtne, teeme sellest endale väikese turismireisi - sammud Londonisse. Saan ära näha siis selle riigi pealinna. Siis võin öelda teistele kah, et olen ära näinud Londoni. Küll võib olla uhke tunne.
Siin.. Suurepärases Manchesteris olles, olen tähelepannud paljusi asju. Üritan need siia välja kirjutada ja oma mõttemaailma jagada:
Inimesed ei austa üldse enda kodulinna. Prügikaste kui selliseid siin põhiliselt ei eksisteeri!! Nätsuplekid on maas, prügi lambiselt kusagil vedeleb jms. Linn haiseb, kui on päikese paisteline ilm, siis päike linna sisse ei jõuagi, kuna kõik ehitused on nii kõrvuti ja kõrgeks ehitatud. Siin lihtsalt ei tee väga vahet, kas on päike või mitte.
Siin on näha, milline on siis mingi suvaline urgas, kui korraks keerad peatänavalt maha. Mitte milleski ei saa tegelikult siin aru ju?
Kliimast siis nii palju, et siin on mingi 0-4 kraadi sooja aga see on ikka tegelt päris külm. Seda saab võrrelda mingi -5 kuni - 10 kraadiga. See õhuniiskus, mis õhtul maa peale langeb, see on päris selline külm, see tungib kuidagi luudesse ja ainult lõdised. Kuigi seljas on samad riided nagu Eestis. Kohalikud käivad üldse särgi väel või siis neiud... ei tahaks nii päris neile öelda, kannavad miniseelikuid jms. Suht kohutav, täheldasin seda kah, et kurat need briti tüdrukud on ikka jubedad. Üle ühel eksisteerib topeltlõug ja aksent on kah nii kole, selline litsakas.
Miks neil topelt lõuad on ja niisama paksukesed? Noo britide arust on näiteks loogiline see, et "Low fat" jogurt ongi nüüd low fat, tegelt on see hoopis 1.5% rasvasisaldusega. Seega meil eestlastel ja neil britlastel on vist veits teist sugusem arusaam rasvavabast?
Siin linnas on lihtsalt omad süsteemid, milles ma ei tahaks mitte kunagi enda elus osa võtta. Kuigi ma võin öelda, et see kõik on positiivne kogemus. Õppisin, et sõbrad, töö jms. sellel on kõigil suur väärtus. Enne sa ei õpigi seda austama, kui sa nii ei tee. Jätad kõik asjad selja taha ja hüppad peadpidi teadmatusse, et saada korralikult kaikaga pähe ja mõtlema hakata. Mõnedel on vaja teha nii nagu minul näiteks. Ma ei kahetse seda, pigem mõtlen positiivselt ja olen uhke, et midagi sellist sain kogeda. Hea meel on see, et suudame sellest teha veel korraliku turismi reisi. Hostel, piletid jms on kõik olemas, seega ei pea millegi pärast muretsema, hetkel toimub pakkimine ja siis õhtul hilja läheme bussi peale, kus magama ja ärgates peakski paistma Londoni tuled.
Sain ära proovitud veel birit õlu. Nad teevad ka midagi säärast nagu meil "Jõuluporter". Maitse oli neil küll suht üksühele.
Postiivne siin Manchesteris oli see, et ma lõpuks tutvusin päris inglastega. Nemad on tõesti positiivsed ja nad ei mõistnud meie otsust hukka, kui ütlesime, et lahkume. Nad täitsa mõistsid seda. Väga positiivsed inimesed. Hämmastav oli näha, kedagi sellist siin linnas. Mis on tegelikult mitte Manchester vaid Mustmasendus, ütleksin mina. Kui tulete kunagi UKsse siis vältige seda kohta. Võib teie arvamuse kõik ära rikkuda. Pole see UK midagi selline uhke ja vahva, äge ning kihvt koht, nagu enamus räägivad. Julgen öelda, et meie Eesti on ikka igati pidi üle sellest siin.
Lähen nüüd asju pakkima. Kirjutan järgmisena siis juba Londonis.
No comments:
Post a Comment